Kõrtsihoones on tunda Tartu Ülikooli peahoone mõjutust. Graniidist raiutud soklikivid, võlvitud kelder, serv-joonvõlvide ja silindervõlvidega ruumid olid tolleaegses kõrtsiarhitektuuris erandlikud.
Telliskivivabrik olnud Kongutas ja kive andsid pärimuse järgi inimesed, kes üksteise järel 12 versta pikkuses ahelas seisnud, käest-kätte.
Kaarjate tiibehitiste rajamise aega ei ole täpselt teada, kuid 1890. aastal olid need juba olemas ning kõrts oli “kõver”.
1910. aastatel tiivad lammutati, aga taastati 1980ndatel tehtud restaureerimise käigus.
